happening jalaga

Hetkel on meil ikka pidu ja pillerkaar kogu aeg. Reedel oli meie toas väike koosolemine 20 inimesega. Mahtusime lõdvalt ära ja ruumi jäi veel sentimeetri jagu ülegi. Vastas toas elav Albaania tüüp laenas meile paar tooli. Ta on minu meelest kogu aeg "otsin-sõpra-staadiumis". Mingi hetk ilmus ei tea kust välja mingi Paki tüüp, kes kah tahtis väga sõber olla. Järgmine hommik sain talt Facebooki sõnumi: please add me as a friend. No ma vajutasin hoopis delete-nuppu. Jube tüütud loomad. Kuna oli tunda juba esimesi gripitunnuseid, otsustasime alustada seespidist ravi ehk tavalise õlle asemel proovisime rummi. Laupäeval oli enam-vähem aga ikkagi. Gripp on selline salakaval ja hiilib ligi ükskõik kui tugev medikament ka ei ole.
Laupäev ise oli rahulikum, päeval käisime linna peal, külastasime Karli silla all laata. Ostsin Tšehhi vürtsisegu ja teed. Õhtul tavaline pubiõhtu. Ja jälle öösel kell kolm koju.
Pühapäev läks asi juba huvitavaks. Päev algas väikese Skype-sessiooniga, kulmineerus, kui valasin endale kuuma vett parema sääremarja peale ja lõppes horisontaalses ja üsna liikumatus asendis, arvutist seriaale vaadates. Tol hetkel oli jalg lihtsalt punane. Aga kärmelt kärmelt määrisin sinna aloega kreemi ja tundus, et asi on nagu OK.
Esmaspäeval oli aeg võtta ette uus käik toidupoodi. Otsustasime proovida Tesco kaubanduskeskust, mida võiks Eesti mõistes võrdsustada ehk Selveriga. Aga hinnad on Tescos ehk kraadi võrra odavamad. Jama oli aga selles, et Tescosse saamiseks pidime sõitma bussi ja kahe metrooga. Eluga me kohale saime ja oi kui suur pood see alles oli. Loomulikult läksid tüdrukutel silmad põlema ja kohe kohe oli vaja KÕIKE osta. alates hügieenitarbete maxipakkidest lõpetades 5liitrise valge ja üliodava veiniga. Kassas tegi kassir minuga juttu. Esimese asjana sai lindile 5liitrine klaasist veinipudel: Ahah, see vist aitab tüdrukutel paremini õppida. Aga muidugi aitab, vastasin mina. Edasi möödusid makaroni- ja riisipakid: Ahaa, olete tudengid. Aga loomulikult tudengid. Üks vahe möödus pudel viina: Ahaaa, veel miski, mis aitab õppida, või mis? Me boly v krku (mu kurk on valus) vastasin mina. Ahaa, järelikult medikament. Aga muidugi, kui näete kassalindil liitrist Finlandia viina, on loomulikult tegu eriti kalli medikamendiga :D aga noh, kuna Getteril oli järgmine päev sünnipäev, pidime oma varusid ju ometi täiendama. Lõppeks küsis kassiir, teil on ikka auto. Meie vastasime NEMAME Auto :D ja nii me lahkusimegi Tescost nagu väikesed kaamelid koju tagasi kahe metroo ja ühe bussiga.
Õhtul käisime Anne'il külas, kus ravisimegi tugevasti oma gripist vaevatud kehasid ja pärast läksime "sauna" ehk siis toogapeole.
Teisipäeva hommikul oli tõesti parem olla. Aga noh õhtul oli vaja ju minna Vltava jõele paadipeole, mis tähendas, et kõik eelmise õhtu karm ravipidu jooksis liiva, sest paadi peal tantsides hakkas ju palav ja tuli jälle jakk seljast võtta. Tore oli, sest see oli esimene tõsine pidu, kus olid kohal ainult meie koolis õppima asuvad Erasmustudengid. Meid on kokku umbes 250. Eile oli kohal umbes 100 ma ütleks. Eile saime tunda ka natuke metroolinna miinustest. Õhtusel tipptunnil otsustas keegi oma elupäevad metroo ette hüpates lõpetada. Kogu liiklus suleti mõneks ajaks. Küsisin kohalikelt, kas sellist asja juhtub tihti. Nad vastasid, et mitte iga päev, aga siiski tihedamini kui võiks. (see lause kõlas halvasti, aga noh, saate aru vist küll, mida ma öelda tahan. Liiga tihti)
Ja nüüd jõuamegi tänasesse päeva, kui hommikul ärkasin, oli mu põletuskohale tekkinud ropud villid. Ja oi, kuidas jalg valutab. Üritasin leida arsti, aga siis on ju kella 12st lõuna ja täna oli traumapunkt peale seda juba kinni. Kuhugi kaugemale ei tahtnud oma jalaga aga komberdada. Nii käisingi kohalikus apteegis ja sain sidemeid, millega jalga mähkida. Esmaspäeval olin ostnud pantenooli kreemi, mida apteeker oli soovitanud. Sellega nüüd määrides ja jalga mähkides loodan, et jalg paraneb ruttu. Tõmban hoogu nende pidudega ka maha. Aga oi kui kole mu lällu välja näeb. Praegu tunnen küll emme ja issi õpetustest puudust.

Panen siia nüüd kirja ka oma aadressi. Saate siia postkaarte või kirju saata!
Kamycka 1071
Kolej F 415
165 21 Praha 6 - Suchdol

Järgmise korrani mu kõige kallimad!