Et jätkata sarnastel teemadel. Istusime Helenaga üks hommik ikka veel tuduriietes, mis mõlema puhul tähendab sisuliselt väikest pluusikest, arvutis, kui vannitoast pürstis sisse another handyman. Me olime mõlemad üsna suures šokis ja ei saanud täpselt aru, mida see väike kiilanev Tšehhi mees meist tahtis. Igatahes, ta jooksis sisse, näppis radikaid, raputas nukralt pead ja jooksis tuldud teed tagasi. Heitsime Helenaga üksteisele hämmingus pilgu ja puhkesime kohmetult naerma. Minut hiljem kuulsime seekord koputust vannitoa uksel. Ma hüüdsin närviliselt one moment please, see teda ei heidutanud, sest mees oli kõksti juba toas, et teist korda radikaid näppida ja pead raputada. Tegime järelduse, et tegu on mingi radikaprobleemiga.
Erialastest uudistest.
Üle-eelmisel nädalal saime Helenaga väikese pättusega hakkama. Nimelt oli jälle SEE nädal, kus oli vaja osaleda mitmetel pidudel. Seega jäid kodutööd veidi unarusse. Reedel oleksime ideepoolest pidanud esitama mingi esialgse variandi oma modernsest aiast. Südametunnistus vedas meid küll loengusse, aga midagi ette näidata me ei julgenud. Kõigil ülejäänutel olid hullud kalkad ja möllud või arvutiprogrammides vahvad joonised. Meil olid hädised sketchid. Seega otsustasime sujuvalt loengust jalga lasta ja mensasse sööma minna. Jackpot!
Pühapäeval käisime jazzbaaris, kus Soome poiss Jarkko mängis fantastiliselt klaverit. Eelmine õhtu oli tema sünnipäev ja esimest korda kutsuti meid Soome ja Itaalia poiste korterisse. Oli päris mõnna ja rahulik õhtu.
Heastasime oma pahateo möödunud reedel, kui andsime oma ideed edasi jälle kord vallatus kinnijooksvas Sketchup programmis. JEE! Pean tegema mingid nipet-näpet parandusi, aga üldiselt kiitis professor FANTA mu töö teostatavaks :D
Ja reedel jõudis Mihkel siia. Käisime väljas söömas ja olime jälle ninnu-nännu paar :) Mihkel on siin järgmise pühapäevani. Tore-tore. Teised võiksid ka külla tulla. (hint-hint)
Laupäeval korraldasime Eesti tüdrukutega Eesti peo. Kõik sujus ladusalt. Anne sülitas küll kilumunavõileiva koheselt prügikasti, aga verivorstid olid totaalne hitt. Eesti peole kohaselt jõime viina. Mingi hetk tekkis mul must auk, aga süüdistan täiskuud.
Ja praegu uudiseid nagu rohkem polegi. Täna külastasime Kafka muuseumit, mis minu jaoks oli üsna ängistav. Väljapanekul oli üritatud vist edasi anda Kafka enese sisemist lõhestatust. Mustades ruumides väga masendavad helid, lainetav põrand, kõikuvad eksponaadid - kõik see oli hästi vastik.
Aga olengi olulisema jälle edasi andnud.
Kallid olete, igatsen!!!

MUSI!