lühijutte Kolej F-ist.

Putukatõrje Tšehhi moodi.

Hommikul kell 8 ärkad väga närvilise uksekella peale, mida korduvalt täristatakse. Hüppad voodist püsti ja otsid paaniliselt midagi, mida selga visata, et mitte päris paljalt uksele minna. Järgmisel hetkel kuuled juba, kuidas keegi oma võtmega sinu toa ust avada üritab. Õnneks on võti ukse ees. Järgneb järjekordne närviline uksekell. Avad ukse, seal seisab väike ja paks mees, tünn näpus. Ta teatab sulle, et tegu on putukatõrjega, siis astub ise sisse, surtsab sulle mingit asja külmiku taha, rühib sust mööda vannituppa ja surtsab ka sinna midagi ja järgmine het on juba kadunud. Kogu protsess kestis kõva viis sekundit. Ja isegi toast välja ei palutud. Küllap siin on putukamürgid tervisele lausa head.

Suur koeraarmastus.

See on lihtsalt fantastiline, kui palju on Prahas koeri. Rääkimata junnidest linnatänavatel. Ja need koerad on nii sõbralikud. Metroos ka kõik kodanikud naeratavad heldinult kui järjekordset nähvitsat näevad, sest nad kõik on ju niivõrd nunnud. Suurtel koertel on korralikult suukorvid, mõned on eriti uhked ja pehmest riidest, teised on lausa isemeisterdatud võred. Koertele ostetakse isegi PILET. Ja reeglina on siin koerad oma peremehe nägu. Näiteks eile oli metroos üks eriti näraka väljanägemisega vanem härrasmees. Ja ütleme nii, et see väike paks karvane vorst neljal tikul, oli sama närakas, kui tema purjus peremees. Üleüldse, tundub, et igal kohalikul on õhtul kella kaheksaks lõhnad küljes. Koertest veel nii palju, et ma veidi kardan neid sellest ajast, kui ühelt hundikoeralt Põlvamaa põldudel pureda sain. Siin on nad kõik nii sõbralikud, et ei saa lihtsalt väga neid karta. Ja koeri on tõesti väga erinevas suuruses ja loomulikult on noortel naistel need kõige suuremad isendid. Vanaprouadel on klassika - taskukoer või selline veidi venemutilik väike krants, sest ta on ju nii nunnu. Aga koerte eest hoolitsetakse siin kõvasti. Pargis käies on ikka täielik loomaaed. Küll visatakse neile tokki või lendavat taldrikut, lihtsalt müratakse või mängivad koerad omavahel. Ja koer on siin inimesega võrdne. Isegi baari võetakse kaasa. Aga mina olen ikkagi kassiinimene.

Absint.

Eelmine reede otsustasime teha absindipeo. Küll see oli LOLL mõte. Mina jõin õhtu jooksul ära neli shotti. Rohkem ma sellest ei räägi.

Loengud.

Eelmine nädal möödus põhiliselt meeldivatele ainetele registreerimise tähe all. Kui kõik veel ei tea, siis võtan kõiki aineid Tšehhi keeles. Õppejõud on siin väga vastutulelikud. Eks näha ole, kuidas ma jaanuaris need eksamid kavatsen sooritada. Üldiselt olen siiski rahul. Ainuke mure on veel Tšehhi keelega. Pole siiamaani kindel, kas saan edasijõudnute tasemel keelt võtta, sest tahtjaid on ainult viis ja teaduskond ei taha raha meie peale raisata.

Naabrid.

Meil on väga "toredad" naabrid. Tegelikult olen ma veendunud, et nad ei ole üldse pahad tüdrukud, aga miniüllatusi elan siin ikka igapäevaselt läbi. Esiteks otsustatakse pühapäeva õhtul kell 23.55 keerata tümakas põhja ja poisid külla kutsuda. OK. Helena käis nendega pahandamas ja siis suvatseti volüümi kahe pügala võrra maha keerata. Teiseks ilmusid ühisruumide, lugege vetsu, seintele lillekleepsud. Need kleepsud pole aga sellised väikesed, vaid suured. Kujutage ette, ajad oma asja ja vaatad samal ajal otse ees seinal hiiglaslikku pojengi. Kolmandaks naised on kord kuus väga pahas tujus. Läksin siis ükspäev vetsu ja põrandal vedel Always'i economypack. Ajee, kõrval keerlesid tolmurullid. Ega neid nalajata vist hügieenisidemeteks nimetata. Neljandaks ilmusid pilti boyfriendid, kes agaralt meil dušši all käivad. Meessõprade ees pole neil ka probleemi oma rinnahoidjaid ja püksikuid pesta. Ja viiendaks nenst fuckfestidest ei hakka ma rääkimagi.

Olen vist põhilise edasi andnud. Ikka veel Prahasse meeletult armunud. Kirjutage ja joonistage mulle. MUSI