Üle pika aja on tekkinud tahtmine siia millestki kirjutada.
Eestis:

Plaan oli kohale saabuda 18. detsembri hilisõhtul. Siiski sain ka mina tunda lumetormi kätt ja Eestimaa pinda katsus mu jalg alles 24 tundi hiljem. Olin nagu alati krips ja kraps paar tundi enne lennu väljumist ootamas. Mida aga ei tulnud, oli minu lend. Õnneks eristas mu kõrv Praha lennujaamas Eesti keelt ja järgnev jenkatants sai hoopis lõbusama noodi. Nimelt trehvasin kokku nelja Eesti noormehega, kes juba eelneva päeva varahommikust üritasid koju saada. Seni polnud neil see õnnestunud ja minuga leidsid nad endale ka viienda ratta. Seda seekord heas mõttes, nagu nad mulle korduvalt kinnitasid. Igatahes. Meie Müncheni lendu (jah, vaene tudeng teeb alati jõhkra ringi koju saamiseks :D) lükati kaks tundi edasi. Sel hetkel otsustasid poisid, et aitab jamast, võtame auto ja paneme Tallinna poole ajama. Mõeldud tehtud. Lahkusime oma väravast, läksime tsoonist välja ja küsisime ka oma pagasi tagasi. Siis aga selgus, et üle Euroopaline autorendi firma Tšehhist välja ei rendi. Another bump on the road. No polnud siis midagi. Keerasime kärmelt otsa ringi ja tagasi check-in'i, uuesti andsime pagasi ära ja jõudsime napilt oma Müncheni lennule. Lootsime, et ehk on München-Tallinn lendu ka edasi lükatud. Kahjuks mitte. Seega saime Lufthansa poolt vaucherid taksosõiduks ja lõunasöögiks lennujaamas, pluss hotellitoad neljatärni hotellis koos õhtu- ja hommikusöögiga. Vähemalt ei pidanud laenama 15 eurose tunnitasuga välivoodit lennujaamas. Järgmine päev veetsime oma 8tunnise päeva väga ärevas õhkkonnas. Polnud ju üldse kindel, kas saame Münchenist tulema. Õnneks saime ja 19. detsembri õhtul 22.55 maandusime jäisel Lennart Meri nimelisel lennuväljal.
Esimene nädal möödus mul põhiliselt ühest kohast teise joostes. Oli ju vaja näidata ennast nii emmele, issile, vanaemale kui ka Tallinna sugulastele. 24. detsembri hommikul põrutasime aga Mihkli ja tema emaga Hiiumaale, kus veetsin meeldivalt 3 ja pool päeva täielikus vaikuses, kaelast saati lumes. Nimelt on Hiiumaal Mihkli maakodu, kus neil on väike maja ja veidi eemal nüüd ka veel väiksem saunamaja, kus prõksuva tule saatel sain ka veidi puhata. Palju ei teinud, rookisime Mihkliga lund ja Kolmadal päeval lükkasin Mihkli emaga kuurikatuselt lund alla. Päris tore oli.
Teisel nädalal oli veidi rahulikum, kuid siiski päris emotsionaalne. Sain aru, et mind on ikka inult üks inimene ja kõigile päris meelejärele olla ei saa. Võtsin lihtsalt paar päeva, kus olin ainult Mihkliga. Käisime Harry Potterit kinos vaatamas. Üle pika aja istusin kinos teises reas. Aastavahetusel olin natuke aega kaine rool ja nautisin täiel rinnal ETV aastavahetuse programmi. Pärast sain ikka oma kukununnudega ka kokku. Oli väga tore aastavahetus.
Kolmandal nädalal olid mõtted juba Prahas. Kuigi kodus oli tore, oli see ka üldiselt väga väsitav. Veetsin veel aega Kadri, Madli ja Katiga. Ja proovisin olla palju koos Mihkliga. Nädalalõpp enne äralendu möödus Tallinnas. Külastasin Sandrat tema uues korteris ja nägin ka "väikese" Sõstra lõpuks ära :) Pühapäeva hommikul kell 7, välus lend Münchenisse, kus seitse tundi hiljem väljus lend Prahasse. Kohale jõudes langes mulle peale väsimus ja kaks esimest päeva möödusid kui vines. Alles kolmandal päeval tuli energia tagasi.

Tagasi Prahas
Juba reedel pidi meil olema suur presentatsioon, kus esitlesime oma modernset ja renessanssaeda. Helena arvuti jupsis ikka mõnuga, seega kõik vaated ja alusplaanid pidi ta tegema minu arvutis. Nii me siis jagasime üksteise arvuteid. Ja kolmapäeva hommikul saime teate, et reedel õppejõule ei sobigi ja et ettekanne toimub alles esmaspäeval. Oh seda õnne ja rõõmu! Neljapäeval kohe siis esimesele peole. Ja oi kus sai nalja. Oli ühe Pranstsuse noormehe viimane päeva Prahas. Ütleme nii, et kõik olid väga ülemeelikus ja hiljem heldinud olekus. Vaikselt hakkab pärale jõudma fakt, et esimene semester on sisuliselt läbi ja paljud sõbrad, kes teiseks ei jää, sõidavad riburadapidi koju. Seega neljapäev tantsisd kõik kõigiga, oli palju kallistusi ja palju ilusaid sõnu. Neljapäeva õhtu möödus üksmeelsuse vaimus. Koju jõudsime kell 6 hommikul.
Reedel algas jällegi õppimine. Ja õhtul käisime Getteri ja Tõnisega oma lemmikklubis - Lucernas, kus nagu kord ja kohus oli 80ndate videohittide pidu. Jälle sai niimoodi tantsu vihutud, et oi oi oi. Seekord oli muidugi üsna veider pidu, sest klubikülastajad jagunesid kas 40ndates või 10ndates eluaastates pidulisteks. Ja üleüldse oli selliseid natuke pervosid tüüpe päris palju. Aga kokkuvõttes jälle kord kordaläinud pidu.
Laupäeval oli mul suur puhkepäev, vaatasin ära kolm filmi ja natuke Cougar Towni, mis on mu viimase aja lemmiksarjaks kujunenud.
Pühapäeval tegime Helenaga palju tööd, viimistlesime oma projekte ja kella 1 ajal saime lõpuks tudule, Järgmine hommik kell 7 üles ja printima. Ega see ka päris hädadeta möödunud, aga lõpp hea kõik hea. Esitasime oma projektid ja saime isegi kiita. JESS.
Õhtul läksin kämpuse baari koos teise Erasmustega, et teha üks õhtuõlu. Loomulikult jõudsin koju kell 5 hommikul ja kell 6 magama, sest oli ju vaja veel Pauloga teed juua ja x-filesi vaadata. Hommikul kell 11 üles ja 12 Plzeni õlletehasesse eksursioonile. Ja õhtul panime kokku meie Hispaania reisi plaani. NIMELT 31. jaanuaril läheme Getteri, Helena, Tõnise ja Martiniga roadtripile Hispaaniasse. Kaks nädalat. jeejee. Nii ootan juba, sest see saab olema üks paremaid osasid sellest semestrist.
Teine suur uudis on see, et Mihkel-musirull tuli supermõttele. Selle asemel, et mulle külla sõita, saame kokku hoopis Pariisis. Seal pole ma ka veel kunagi käinud ja lisaks saab Anne'ile külla minna, kes juba lubas meid majutada ja igale poole vedada. Oh kui tore, kui tore on olla tagasi Prahas.

Loodan, et olen teid nüüd oma tegemistega uuesti kurssi viinud. Olete nii musid!


Ja nüüd sadas kassiahastuses Getter siia ja me arutame eilse peo üksikasju :D

MUSI